Historical ethnobotanical review of wild edible plants of Estonia (1770s-1960s)

• Autorzy: Kalle R. , Soukand R.
• Języki publikacji: EN

Abstrakty

EN

• Wydawca: -
• Czasopismo: Acta Societatis Botanicorum Poloniae
• Rocznik: 2012
• Tom: 81
• Numer: 4
• Opis fizyczny: p.271-281,ref.

Twórcy

autor

Kalle R.

• Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi62, 51014 Tartu, Estonia

autor

Soukand R.

Bibliografia

• 1. Turner NJ, Łuczaj ŁJ, Migliorini P, Pieroni A, Dreon AL, Sacchetti LE, et al. Edible and tended wild plants, traditional ecological knowledge and agroecology. Cr Rev Plant Sci. 2011;30(1–2):198–225. http://dx.doi.org/ 10.1080/07352689.2011.554492
• 2. Redzić S. Use of wild and semi-wild edible plants in nutrition and survival of people in 1430 days of siege of Sarajevo during the war in Bosnia and Herzegovina (1992–1995). Coll Antropol. 2010;34(2):551–570.
• 3. Pieroni A, Nebel S, Quave C, Münz H, Heinrich M. Ethnopharmacology of liakra: traditional weedy vegetables of the Arbëreshë of the Vulture area in southern Italy. J Ethnopharmacol. 2002;81(2):165–185. http://dx.doi. org/10.1016/S0378-8741(02)00052-1
• 4. Guarrera PM. Food medicine and minor nourishment in the folk traditions of Central Italy (Marche, Abruzzo and Latium). Fitoterapia. 2003;74(6):515–544. http://dx.doi.org/10.1016/S0367-326X(03)00122-9
• 5. Tardío J, Pascual H, Morales R. Wild food plants traditionally used in the province of Madrid, central Spain. Econ Bot. 2005;59(2):122–136. http:// dx.doi.org/10.1663/0013-0001(2005)059[0122:WFPTUI]2.0.CO;2
• 6. Pieroni A, Nebel S, Santoro RF, Heinrich M. Food for two seasons: culinary uses of non-cultivated local vegetables and mushrooms in a south Italian village. Int J Food Sci Nutr. 2005;56(4):245–272. http://dx.doi. org/10.1080/09637480500146564
• 7. Rivera D, Obon C, Inocencio C, Heinrich M, Verde A, Fajardo J, et al. The ethnobotanical study of local Mediterranean food plants as medicinal resources in Southern Spain. J Physiol Pharmacol. 2005;56(1 suppl):97–114.
• 8. Tardio J, Pardo-De-Santayana M, Morales R. Ethnobotanical review of wild edible plants in Spain. Bot J Linn Soc. 2006;152(1):27–71. http:// dx.doi.org/10.1111/j.1095-8339.2006.00549.x
• 9. Guarrera P, Salerno G, Caneva G. Food, flavouring and feed plant traditions in the Tyrrhenian sector of Basilicata, Italy. J Ethnobiol Ethnomed. 2006;2(1):37. http://dx.doi.org/10.1186/1746-4269-2-37
• 10. Pardo-de-Santayana M, Tardío J, Blanco E, Carvalho A, Lastra J, San Miguel E, et al. Traditional knowledge of wild edible plants used in the northwest of the Iberian Peninsula (Spain and Portugal): a comparative study. J Ethnobiol Ethnomed. 2007;3(1):27. http://dx.doi. org/10.1186/1746-4269-3-27
• 11. Leonti M, Nebel S, Rivera D, Heinrich M. Wild gathered food plants in the European Mediterranean: a comparative analysis. Econ Bot. 2006;60(2):130–142. http://dx.doi. org/10.1663/0013-0001(2006)60[130:WGFPIT]2.0.CO;2
• 12. Parada M, Carrió E, Vallès J. Ethnobotany of food plants in the Alt Emporda region (Catalonia, Iberian Peninsula). J Appl Bot Food Qual. 2011;84(1):11–25.
• 13. Menendez-Baceta G, Aceituno-Mata L, Tardío J, Reyes-García V, Pardo-de-Santayana M. Wild edible plants traditionally gathered in Gorbeialdea (Biscay, Basque Country). Genet Resour Crop Evol. 2011;59(7):1329– 1347. http://dx.doi.org/10.1007/s10722-011-9760-z
• 14. Svanberg I, Nelson MC. Bone meal porridge, lichen soup, or mushroom bread: acceptance or rejection of food propaganda 1867–1868. In: Häk­kinen A, editor. Just a sack of potatoes? Crisis experiences in European societies, past and present. Helsinki: Societas Historica Finlandiae; 1992. p. 119–147.
• 15. Svanberg I. The use of wild plants in the Faroe Islands 1590–1990: a contribution to Scandinavian ethnobotany. Swedish Linnean Society. 1998;1996–1997:81–130.
• 16. Svanberg I. Folklig botanik. Stockholm: Dialogos; 2011.
• 17. Redzic S. Wild edible plants and their traditional use in the human nutrition in Bosnia‐Herzegovina. Ecol Food Nutr. 2006;45(3):189–232. http:// dx.doi.org/10.1080/03670240600648963
• 18. Pieroni A. Local plant resources in the ethnobotany of Theth, a village in the Northern Albanian Alps. Genet Resour Crop Evol. 2008;55(8):1197– 1214. http://dx.doi.org/10.1007/s10722-008-9320-3
• 19. Łuczaj Ł, Kujawska M. Botanists and their childhood memories: an underutilized expert source in ethnobotanical research. Bot J Linn Soc. 2012;168(3):334–343. http://dx.doi.org/10.1111/j.1095-8339.2011.01205.x
• 20. Łuczaj Ł. Changes in the utilization of wild green vegetables in Poland since the 19th century: a comparison of four ethnobotanical surveys. J Ethnopharmacol. 2010;128(2):395–404. http://dx.doi.org/10.1016/j. jep.2010.01.038
• 21. Łuczaj Ł, Szymański WM. Wild vascular plants gathered for consumption in the Polish countryside: a review. J Ethnobiol Ethnomed. 2007;3(1):17. http://dx.doi.org/10.1186/1746-4269-3-17
• 22. Hupel AW. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland: Nebst vollständigen Register über alle drey Bände. Riga: Hartknoch; 1777. (vol 2).
• 23. Hupel AW. Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft: Zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland. Riga: Hartknoch; 1789.
• 24. von Luce JWL. Topographische nachrichten von der insel Oesel, in medicinischer und ökonomischer hinsicht. Riga: W. F. Häcker; 1823.
• 25. von Luce JWL. Nou ja abbi, kui waesus ja nälg käe on. Riga: J. H. Gressel; 1818.
• 26. Petri JC. Ehstland und die Ehsten, oder historisch-geographisch-statistisches Gemälde von Ehstland: Ein Seitenstück zu Merkel über die Letten. Gotha: Ettingerschen Buchhandlung; 1802. (vol 1).
• 27. Friebe WC. Oekonomisch-technische flora für Liefland, Ehstland und Kurland. Riga: Hartmann; 1805.
• 28. Wiedemann FJ, Weber E. Beschreibung der phanerogamischen Gewäschse Esth-, Liv- und Curlands mit möglichst genauer Angabe der Fundorte und der geographischen Verbreitung nebst Andeutung über den Gebrauch in medicinischer, technischer und öconomischer Beziehung. Reval: Franz Kluge; 1852.
• 29. Rosenplänter JH. Õppetuse katse ma Rohtudest ja pudest, mis J. H. Rosenplänter kirjutanud [Manuscript]. Tartu: Estonian Literary Museum; 1831.
• 30. Valk U. Eesti Sood. Tallinn: Valgus; 1988.
• 31. Paal J. Rare and threatened plant communitiesof Estonia. Biodivers Conserv. 1998;7(8):1027–1049. http://dx.doi.org/10.1023/A:1008857014648
• 32. Peterson K. Nature conservation in Estonia. Tallinn: Huma; 1994.
• 33. Laasimer L. Eesti NSV taimkate. Tallinn: Valgus; 1965.
• 34. Kukk T. Eesti taimestik. Tallinn: Estonian Academy Publishers; 1999.
• 35. Ööpik M, Kukk T, Kull K, Kull T. The importance of human mediation in species establishment: analysis of the alien flora of Estonia. Boreal Env Res. 2008;13:53–67.
• 36. Wikipedia, the free encyclopedia [Internet]. Estonia. 2012 [cited 2012 Aug 21]; Available from: http://en.wikipedia.org/wiki/Estonia
• 37. Kalle R, Sõukand R. Collectors of Estonian folk botanical knowledge. BJES. 2011;1:213–229.
• 38. Kreutzwald FR. Leivast ja leiva-jätkust. In: Tarto- ja Wõrroma kalender ehk Täht-ramat 1842 ajastaja päle, perran meie Issanda Jesusse Kristusse sündimist. Tartu: Schünmann; 1841. p. 42–51.
• 39. Manninen I, Linnus F. Söögid, joogid, maitsetaimed. Söögikombed. Rahvateaduslik küsimuskava. Tartu: Estonian National Musem; 1937. (Küsimusleht; vol 10).
• 40. Tampere H. Mahl. Tartu: Estonian National Musem; 1934. (Küsimusleht; vol 5).
• 41. Sion V. Seene-, marja-, pähkli- ja muu taimetoidu korjamisest. Tartu: Estonian National Musem; 1947. (Küsimusleht; vol 43).
• 42. Viidalepp R. Juhiseid rahvaluulekogujatele: mida ja kuidas koguda. Tartu: Estonian National Musem; 1936. (ERA Küsimuskava; vol 3).
• 43. Moora A. Kuidas vanasti kadakamarju kasutati. Eesti Loodus. 1984;6:378–380.
• 44. Moora A. Mida vanasti kasemahlast tehti. Eesti Loodus. 1982;5:298–300.
• 45. Moora A. Mida vanasti loodusest leivakõrvaseks korjati. Eesti Loodus. 1981;8:489–497.
• 46. Moora A. Marjad rahvatoidus. Eesti Loodus. 1980;8:588–592.
• 47. Moora A. Eesti talurahva vanem toit. 2nd ed. Tartu: Greif; 2007.
• 48. Kalle R, Sõukand R. Ajalooline ülevaade eestlaste looduslikest toidu- ja ravimtaimedest. In: Kusmin T, Meikar T, editors. Metsa kõrvalkasutus Eestis. Tartu: Estonian Society of Foresters; 2011. p. 29–44. (Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised; vol 25).
• 49. Vilberg G. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. Tartu: Loodusevaatleja; 1934. (vol 1).
• 50. Vilberg G. Meie kodumaa taimi rahva käsitluses. Tartu: Loodusevaatleja; 1935. (vol 2).
• 51. Vilbaste G. Söödavaid taimi [Manuscript]. Tartu: Estonian Literary Museum; 1950.
• 52. Vilbaste G. Eesti taimenimetused. Tallinn: Estonian Academy of Sciences; 1993. (Emakeele Seltsi Toimetised; vol 20).
• 53. Kalle R, Sõukand R. Gustav Vilbaste (1885–1967) and ethnobotany in Estonia. Pioneers in European ethnobiology. In: Svanberg I, Łuczaj Ł, editors. A schoolteacher with a mission: preserving disappearing plant names. Uppsala: Royal Gustavus Adolphus Academy. In press.
• 54. Loorits O. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. 2nd ed. Tartu: Estonian Literary Museum; 2004. (Endis-Eesti Elu-Olu; vol 2).
• 55. Sõukand R, Kalle R. HERBA: historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas [Internet]. 2008 [cited 2012 Aug 21]; Available from: http:// herba.folklore.ee
• 56. Sõukand R, Kalle R. Change in medical plant use in Estonian ethnomedicine: a historical comparison between 1888 and 1994. J Ethnopharmacol. 2011;135(2):251–260. http://dx.doi.org/10.1016/j.jep.2011.02.030
• 57. Sõukand R, Kalle R. The use of teetaimed in Estonia, 1880s–1990s. Appetite. 2012;59(2):523–530. http://dx.doi.org/10.1016/j.appet.2012.06.017
• 58. Kukk T, Kull T, editors. Eesti taimede levikuatlas. Tartu: Estonian University of Life Sciences; 2005.
• 59. Kang Y, Łuczaj ŁJ, Ye S. The highly toxic Aconitum carmichaelii Debeaux as a root vegetable in the Qinling Mountains (Shaanxi, China). Genet Resour Crop Evol. 2012;59(7):1569–1575. http://dx.doi.org/10.1007/ s10722-012-9853-3
• 60. Łuczaj ŁJ. Plant identification credibility in ethnobotany: a closer look at Polish ethnographic studies. J Ethnobiol Ethnomed. 2010;6(1):36. http:// dx.doi.org/10.1186/1746-4269-6-36
• 61. Łuczaj Ł. Ethnobotanical review of wild edible plants of Slovakia. Acta Soc Bot Pol. 2012;81(4):245–255. http://dx.doi.org/10.5586/asbp.2012.030
• 62. Svanberg I, Sõukand R, Łuczaj Ł, Kalle R, Zyryanova O, Dénes A, et al. Uses of tree saps in northern and eastern parts of Europe. Acta Soc Bot Pol. 2012;81(4):343–357. http://dx.doi.org/10.5586/asbp.2012.036
• 63. Seppel M. Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni. Tartu: University of Tartu Press; 2008. (Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis; vol 15).
• 64. Vahtre L. Äärmuslikkus ja äärmusetus Eesti ajaloos. In: Rohumets I, editor. Lehed ja tähed: looduse ja teaduse aastaraamat. Tallinn: Loodusajakiri; 2004. p. 99–105. (vol 2).
• 65. Sander H, Elliku J, Roht U. Eesti parkide ja kollektsioonide levinumate võõrlehtpuude ja -põõsaste introduktsioonist ja metsistumisest. In: Magnus R, editor. Uurimusi Eesti loodusteaduste ajaloost. Tartu: Estonian Naturalists’ Society; 2008. p. 78–102. (Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat; vol 85).
• 66. Spuhl-Rotalia J. Kodumaa marjad. Viljandi: A. Peet; 1898.
• 67. Lehmann K. Kohvi-aseainete ja söögisinepi valmistamine vähemal ja suuremal mõedul. 2nd ed. Tallinn: J. Offril & Mõte; 1909.
• 68. Vilbaste G. Sammalde, samblike ja vetikate nimesid. Gustav Vilbaste rahvaluulekogu (1907–1966) [Manuscript]. Tartu: Estonian Literary Museum; 1953 . (vol T3).
• 69. Jannau OA. Ma-rahva Koddo-Arst, ehk, lühhikenne juhhataja, kuida iggaüks mõistlik innimenne ommas maias ja perres, kui kegi haigeks saab, agga arsti ep olle sada, vöib aidata. Tartu: H. Laakmann; 1857.
• 70. Łuczaj ŁJ, Dumanowski J, Köhler P, Mueller-Bienick A. The use and economic value of manna grass (Glyceria) in Poland from the middle ages to the twentieth century. Hum Ecol. 2012;40:721–733. http://dx.doi. org/10.1007/s10745-012-9513-4